Читать книгу Mõrv päikese all онлайн

27 страница из 29

„Noh see on ju suurepärane, absoluutselt suurepärane,” ütles Sir Edward. „Te peate tulema meiega koos lõunale … sellisel juhul, muidugi, kui te veel einestanud ei ole. Kellaaeg on juba küllalt hiline.”

„Ei,” ütles James, „ma ei ole veel einestanud … aga …”

„Ei mingit vasturääkimist, ei mingit aga,” ütles Sir Edward. „Teate, radža tahab teid tänada selle eest, et aitasite smaragdi tagasi saada. Ei saa küll öelda, et mul juhtunust selge pilt oleks.”

Selleks ajaks olid nad politseijaoskonnast välja jõudnud ja seisid trepil.

„Tegelikult arvan ma,” ütles James, „et peaksin teile kogu loo õigesti ära rääkima.”

Nii ta tegigi. Tema kõrgeausust lõbustas see väga.

„Parim asi, mida ma oma elus kuulnud olen,” kuulutas ta. „Nüüd saan kõigest aru. Jones kiirustas siis tõenäoliselt alla supelmajja, niipea kui ta oli asjakese näpanud, teades, et politsei otsib elamu põhjalikult läbi. Selle vana püksipaari panen tavaliselt jalga kalale minnes. Tõenäoliselt poleks keegi neid seal puudutanud ja Jones oleks saanud tööst vabal ajal smaragdi ära tuua. Pidi olema vist küll šokk, kui ta tuli ja leidis, et see on läinud. Niipea kui teie ilmusite, sai ta aru, et teie olete isik, kes on kalliskivi ära võtnud. Aga ma ei saa veel päriselt aru, kuidas õnnestus teil siiski see tema detektiiviroll läbi näha!”