Читать книгу Mõrv päikese all онлайн

19 страница из 29

Siis aga ilmutas Jamesile end ise üks hämmastavalt lihtne skeem. Oli lõunatund. Rand oli võrdlemisi tühi. Ta läheb tagasi Mon Desiri, riputab püksid sinna, kust ta need leidis, ja võtab kaasa enda omad. Reipalt alustas ta teed supelranna suunas.

Kõigest hoolimata vaevas teda aga südametunnistus. Smaragd tuleks tagastada radžale. Talle torkas pähe, et ta võiks teha veidi detektiivitööd, kui ta on kord oma püksid tagasi saanud ja teised endisele kohale nagisse riputanud. Ta pidas veidi plaani ja seadis siis sammud eaka meremehe suunas, keda pidas õigustatult Kimptoni kohta käiva informatsiooni ammendamatuks allikaks.

„Vabandage mind,” lähenes James viisakalt, „minu andmetel on ühel mu sõbral, härra Charles Lamptonil, siin rannas supelmaja. Minu teada on selle nimi Mon Desir.”

Vana meremees istus rahulikult toolil, piip suus, ja vaatas merele. Ta nihutas veidi piipu ja vastas, ilma et oleks pilku silmapiirilt pööranud:

„Mon Desir kuulub kõrgeaulisele Sir Edward Campionile – seda teab siin igaüks. Pole kunagi kuulnud härra Charles Lamptonist, peab olema vist mõni uustulnuk.”