Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн

21 страница из 23

Meie külas armastasid kõik sporti, välja arvatud mõni erand. Sport oli meil peaaegu nagu religioon. Ja kõik püsis vabatahtlikul panustamisel. Meil oli Øystein Rognli, kes ajas talv läbi mootorsaaniga suusaradu lahti. Meil oli Svein Nyborg, kes oli Põhja-Trøndelagi pühendunuim jalgpallitreener. Ja siis oli meil Svein Småli. Tema ise spordiga ei tegelnud, aga alati kui kuskil mõnda spordiüritust korraldati, tuli ta kohale isetehtud apelsinikahuriga, millest ta paar seeriat tulistas.

Ja siis oli meil preester Ottar Strand. Palju aastaid hiljem, pärast minu autoõnnetust, mis juhtus enne Faluni MM-i, pidas ta jumalateenistusel kantslist minu eest eestpalve. Paraku ei võtnud just kõik seda rõõmuga vastu, isegi mitte sellises spordilembeses külas nagu Mosvik.

Šveitsi alpikülas Santa Maria Val Müstairis, kust on pärit minu konkurent Dario Cologna, ripub külla sissesõidul suur silt „Tere tulemast Dario Cologna kodupaika”. Isegi üks sealsetest tänavatest kannab nime Via Dario Cologna.

Seda Mosvikis ei juhtu.