Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн

19 страница из 23

Aga ma olin tugev. Ma olin kogu kevade, suve ja sügise kõvasti treeninud. Ja ma olin hästi söönud.

Ma olin valmis.

Igal nädalavahetusel uued võistlused. Mina ja isa oma rohelises Toyotas.

Ja iga kord seesama.

Uued kaotused. Koduteel autos vaikus.

Uus nädalavahetus, uued kilomeetrid, uued kaotused.

24. koht. 17. koht. 10. koht. 13. koht.

Mul ei olnud vähimatki võimalust.

Øystein Bogfjellmo oli võitmatu. Ta võitis kõiki. Ma mäletan, kuidas kõik vanemad temast rääkisid, et ta on tehniliselt veatu suusataja ja paljude meelest oli ta suurim suusatalent, keda nad üle aastate näinud on.

Tema võimetel polnud piire.

Ühel selle kevade suusavõistlusel märkasin teiste seas esimest korda seda tüdrukut. Tal olid heledad juuksed ja kõige laiem naeratus, mida ma eales näinud olen. Ta oli minust mõned aastad noorem, aga temas oli enesekindlust ja ta näis olevat julge.

Heledajuukseline tütarlaps oli elav ja innukas.

Ta oli kõike seda, mida mina ei olnud.

„Kes see on?” küsisin ma ühelt poisilt.

„Ta on Steinkjerist,” vastas ta.