Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн

16 страница из 23

Niipea kui mu vennad olid saanud piisavalt suureks, hakkasid ka nemad sporti tegema. Ma ei tea, kas nende jaoks oli võistlemine nii oluline kui minu jaoks, aga neil ei olnud ka väga valikut. Mida iganes me ette võtsime, me tegime sellest võistluse. Kui nägime telekast jäähoki MM-i, tegime elutuppa hokiplatsi, leidsime ühe väikese palli ja köögist riistad, mida kasutasime hokikeppidena. See läks ikka päris pööraseks.

Isa pidi kõikide nende juttide pärast, mis me sinna tegime, hiljem põrandat lihvima.

Meid oli kolm poissi ja me kõik tegelesime paljude erinevate spordialadega. Meil pidid olema murdmaa- ja hüppesuusad, igale alale vastavad riided, kepid, saapad ja jalgpallijalatsid. Siis ei mõelnud ma kunagi selle peale, aga ema ja isa pidid ilmselt kulutama suure osa teenitud rahast meie varustuse peale. Meil ei olnud küll kunagi parimaid või uusimaid asju, sest alati osteti kõik allahindlustelt, aga sel polnud tähtsust. Sel ajal ei hoolinud keegi meist sellest, missugune oli meie varustus. Tähtis oli, et see oli olemas.