Читать книгу Hingemurdja онлайн

15 страница из 18

„Me küll ei tea, millega siin tegemist on, aga kui juba Florian katkestab, siis hoiame ka meie oma näpud sellest eemale.“ Jälle oli see punapäine, kes ainsana neist kolmest professoriga suhtles.

„Kuidas soovite. Pole mingit probleemi.“

Kui naised toolileenidelt oma mantlid võtsid, korjas professor laualt ära ka nende plastkaantega kaustad. Florian seisis kapuutsiga jakis ja kinnastatult ruumi ukse juures ning ootas naisi.

„Ja kuidas siis teiega on?“ Professor vaatas ülalt alla Lydiale ja Patrickule, kes ikka veel nõutult oma kaustu lehitsesid. Lõpuks kehitasid mõlemad sünkroonselt õlgu.

„Mis siin ikka. Peaasi, et mul verd laskma ei hakata,“ ütles Patrick.

„Jah, mis siin ikka.“ Lõpuks ometi õnnestus Lydial oma sõbrast veidi eemale tõmbuda ja ta küsis professorilt: „Teie olete ju kogu aeg meiega, eks?“

„Jaa.“

„Ja me ei pea siin tegema mitte midagi muud kui vaid lugema? Ei midagi muud?“

„Nii see on.“

Uks langes lahkujate järel kinni. Katkestajad olid jumalaga jätmata läinud.

„Siis teen mina kaasa. Ma oskan seda raha hästi kasutada.“