Читать книгу Hingemurdja онлайн

10 страница из 18

„Te ütlesite, et lugesite seda kui põnevikku?“ kordas professor. „Nojah, olete tõele kaunis lähedal.“

Ta pressis oma peopesad palveasendisse ja nuusutas oma kortsunud sõrmeotsi. Need tõid talle meelde vanaisa karedad käed. Kuid too oli vastupidiselt temale pidanud kogu oma elu väljas töötama.

„Arst, kelle praksisest maha jäänud vara hulgast leiti see dokument, mida teie parasjagu käes hoiate, oli üks minu kolleegidest, samuti psühhiaater. Viktor Larenz. Tema nime peaksite olema seniste õpingute jooksul juba kohanud.“

„Larenz? Kas ta siis surnud ei olegi?“ imestas keegi tudengitest, kes oli eksperimendist osavõtu soovi registreerinud alles eile.

Professor heitis uuesti pilgu osalejate nimekirjale ja fikseeris mustaks värvitud juustega mehe nimeks Patrick Hayden. Too ja tema sõbranna Lydia istusid tihedalt kõrvuti. Vahe nende kehade vahel oli nii kitsas, et isegi hambaniidiga olnuks sealt raske läbi tõmmata. Ilmselgelt oli see Patricku initsiatiiv. Millal iganes oli Lydia proovinud endale suuremat liigutamisvabadust luua, oli Patrick pannud kohe käsivarre veel kindlamalt ümber tema õlgade ja tõmmanud ta uuesti enda ligi. Mees kandis spordisärki kirjaga „Jeesus armastab sind“. Aga kohe selle all oli vaevu loetavalt: „Iga teine mõtleb, et oled paras perseauk“. Patrick oli kandnud sedasama särki kord varemgi, kui professori juures oma kehva eksamihinnet parandamas käis.