Читать книгу Jookse või sure онлайн

29 страница из 31

Mobiil suriseb.

„Ma pean vastama,“ ütleb Karen ja peletab muud mõtted peast. „Kas sa saaksid siit ja siit kinni hoida. Suru nii tugevasti, kui jaksad. Julged?“

Ta näeb, kuidas Kore asetab oma väriseva käe nüüdseks roostepruunile kokkukägardatud kampsunile. Karen paneb oma verise käe tema oma peale ja surub tugevasti, et Korele ette näidata, ning võtab teise käe abil kõne vastu.

Operatsioonijuht Graham Sanderi hääl on selge ja rahulik. Kui Karen poleks teda kaheksa aastat tundnud, poleks tal õnnestunudki tuvastada õrna pinget mehe tavaliselt veelgi sügavamas bassihääles. Selles on midagi äraootavat nagu inimesel, kes valmistub võimaluseks, et see kõik on alles algus.

Mees ei raiska aega Kareni enesetunde järele pärimisele, kinnitab ainult tema asukoha ja palub korrata, mida ta Kars-ten Utklevile juba rääkis.

„Okei, me nüüd näeme sind,“ ütleb ta, kommenteerimata Utklevi andmeid selle kohta, et Eiken Hornby peaks olema müüri varjus.

„Kus te olete?“ küsib Karen ja vaatab uurivalt Strandgate-poolseid põiktänavaid, kus kolleegid, arstid ja teised kiirabitöötajad on juba ootel. Vilkurid heidavad varjulistele majaseintele valgussõõre.