Читать книгу Jookse või sure онлайн

24 страница из 31

Kõik teavad, missugune sündmus on otsuse ajendiks.

Sama hästi võiksime ringi käia, vangiahelad jala ümber ja seljal silt „Viruta mulle“, mõtleb Lange.

Kui tegu oleks olnud mõne teise kolleegiga, mitte aga just nimelt Isakssoniga, oleks karistus olnud võib-olla talutav, ehk meeldivgi; Björn Langel pole mitte midagi väikelinnakonstaabli ameti vastu. Kuid ikka veel soonib teda tõsiasi, et Isaksson käis peale, et see ullike tuleks jaoskonda tuua, kuigi Lange ise üritas selgitada, et tolle mehega paistab midagi valesti olevat. Vaimupuudega või erivajadusega või mida nüüdsel ajal ütlema peabki, kui tahad korrektne olla. Vähemalt mitte „idioot“, nagu Isaksson oli otsustanud end väljendada, kui oma viga liiga hilja märkas.

Nad kuulevad lasku samal hetkel, kui ümber Lotsgate ja Strandgate nurga keeravad.

„Raisk, kus need jahimehed sel aastal ikka põmmutavad. Kas sa lähed ka homme jahile?“ küsib Isaksson.

„Ei, ma sõidan järgmisel nädalavahetusel õemehega hoopis Nooröle jahile. Aga kas see sinu meelest imelikult ei kõlanud? Ma mõtlen see lask. Mitte nagu õhku …“