Читать книгу Jookse või sure онлайн

27 страница из 31

Karen mõtleb, et peab mehe ümber pöörama ja teisest suunast suruma. Väljumisavast. Mõtleb, et kui tegu oleks käe või jalaga, saaks ta midagi selle ümber siduda ning kahjustuste ja südame vahelt kõvasti pingule tõmmata, kuid nüüd paistab loik üha suuremaks kasvavat. Ning ta taipab, et kiirabi ei lubata kohapeale enne, kui eriüksuse kolleegid on koha hõivanud.

Samal ajal, kui ta üritab Eirikut külili keerata, mobiil lõua ja õla vahel, vaatab ta üles hotelli poole. Aken, kus ta oli välgatust näinud, on nüüd pärani. Kardin on aknaavast välja tulnud ja liigub tuules edasi-tagasi nagu valge puri.

Tema paremas kõrvas kajab äkki vaikus ja see paneb ta võpatama. Ta ei suuda asendit hoida ja tunneb abitult, kuidas laenatud mobiil maha kukub. Vandudes nendib ta, et kõne on katkenud. Neil kuradi idiootidel oli õnnestunud ta kinni vajutada.

Eestpoolt, haardeulatusest väljas, kostab taas ühe teise mobiiltelefoni helin. Ta ei pea nägema maha visatud käekotti paari meetri kaugusel, et mõista, et tegu on tema enda telefoniga. Eiriku juurest lahkumata seda kätte ei saa. Tuttav signaal lõikab kohatu reipusega läbi kaose, vere ja hirmu.