Читать книгу Jookse või sure онлайн

25 страница из 31

Samal hetkel kuulevad nad karjeid.

Kui kõne majasisesele otseliinile tuleb, on Karsten Utklev just lõpetanud vestluse regioonijuhiga ja hingab sügavalt sisse, et helistada nimekirjas järgmisele. Teda katkestab üks vanematest telefonioperaatoritest, kes ulatab oma telefoni.

„Võta see äkki kõigepealt. Üks meie kolleeg.“

Miski hääles paneb teda korraldusele protestimata alluma.

„Juhtimiskeskus, Utklev.“

„Siin Eiken Hornby. Ma olen sadamas kohapeal.“

„Karen …?“

„Jah, ma istusin ühes restoranis, kui tulistamine algas. Ma võin siin kohapeal jälgida, kuni te kellegi siia saate.“

„Olgu, hästi. Aga oled sa ise terve?“

„Jah,“ vastab Karen lühidalt. „Kui palju meid tuleb?“

„Kolm patrulli tänavalt ja kaks eriüksusest. Ülejäänud üritavad linnaväljakul korda hoida. Tundub, et seal hakkab paanika tekkima. Graham Sander juhib operatsiooni ja on teel. Ühendame teid omavahel niipea, kui ta kohale jõuab, nii et ära katkesta kõnet. Mida sa olukorrast tead? Mida sa näed?“

„Keegi tulistas sadama välikohvikute poole umbes paarkümmend lasku. Arvatavasti poolautomaatrelv, kindlasti summutiga. Näen siit, kus ma olen, viit inimest, kes on kas surnud või raskelt vigastatud. Ma usun, et tulistaja on hotellis, kõige ülemisel korrusel, Trålgrändi-poolsest nurgast teine aken. Vähemalt tulid lasud sealt, aga nüüd paistab ta olevat lõpetanud.“