Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

2 страница из 27

Nad vajutavad kellanuppu ja neil lubatakse sisse astuda.

Kolmanda voodi juures nad seisatavad. Pruunijuukseline naine istub voodis, beebi süles. Ta ei toida last, ainult vaatab, vaatab üksisilmi, justkui püüdes iga tema näojoont mällu talletada. Naiskülaline, kes on blond ja pilkupüüdev, lippab vastse ema juurde ja suudleb teda. Siis kummardub ta lapse kohale, pühkides juustega üle ta näo. Tita avab oma läbipaistmatud tumedad silmad, aga nutma ei hakka. Mees tammub taamal jalalt jalale ja blond naine viipab ta lähemale. Mees ema ega last ei musita, aga ütleb midagi, mis paneb mõlemad naised pidurdamatult naerma.

Beebi sugu on lihtne aimata: voodit ümbritsevad roosad kaardid ja tutid, isegi pisut lõtvunud õhupall kirjaga „See on tüdruk!“. Imik ise on aga riietatud meresinisesse, justkui väljendaks ema sellega meelsust soostereotüüpide vastu. Blond naine võtab lapse sülle ja too vaatab talle ainiti oma tumedate pühalike silmadega otsa. Pruunijuukseline naine vaatab mehe poole ja pöörab taas ruttu pilgu ära.