Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

5 страница из 27

„Siin on kõva erosioon,“ täheldab Ted. „Olen selle kohta lugenud. Kaldajärsaku Maja on ohtlikuks kuulutatud. Jack Hastingsil on päris peenike pihus. Sonib aina sellest, kuidas inglase kodu on tema kindlus.“

Kõik tõstavad pilgu hallile hoonele kaljunukil. Torni kumer sein jääb kaljuservast vaid kahe-kolme jala kaugusele. See, mis tarast järel, ripub hullumeelselt vabas õhus.

„Kunagi oli maja taga terve iluaed. Suvekodu ja puha,“ mainib Craig, üks meestest. „Mu vanaisa käis seal aednikuks.“

„Rand on ka liiva täis tuisanud,“ täheldab Trace. „Too suur veebruaritorm on kivid kõvasti liikuma pannud.“

Nad vaatavad kitsa rannariba poole. Kaljude all moodustab kiviklibu kaljuperve, mis siis järsult merre langeb. See on eemale peletav paik, kus ei kujutaks ette peresid piknikku pidamas, lapsi ämbrite ja labidatega mängimas, täiskasvanuid päevitamas.

„Paistab, nagu oleks see kaljuvaring,“ sõnab Ted.

„Võimalik,“ ütleb Trace. „Aga võtame ikkagi mõned näidud.“

Ta juhatab neile teed piki randa, järgides kaljuserva kuju. Lauge tee viib Kaldajärsaku Maja juurest alla mere äärde, kaugemal seisavad kalapaadid ankrus tõusujoonest eespool, aga looded pressivad kiiresti peale.