Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

7 страница из 27

„Mis see on?“

„Oleks nagu inimese käsi,“ ütleb Ted argisel toonil.

Seersant David Clough sööb. Selles pole midagi uut. Cloughi suu käib tööpäeval peaaegu vahetpidamata: ta alustab McDonald’si hommikueinega, hävitab lõunaks Marsi šokolaadibatoone ja mitu karpi kiirnuudleid ning ooteks võtab rammusa võileiva ja koogitüki, enne kui lubab endale õhtusöögiks pindise õlle ja karriroa. Sellest hoolimata on Cloughi vöökoht imetlusväärselt sire, ja selle tõsiasja põhjenduseks on tal „jalgpall ja keppimine“. Hiljuti oli talle aga sõbranna siginenud, mis on vähemalt üht neist tegevustest harvemaks jätnud. Cloughi päev on katsumusterohke. Ülemus on puhkusel ja Clough lootis salamisi, et just sellel nädalal luusib Norfolkis ringi sarimõrvar, kelle nabib isiklikult kinni superpolitseinik David – peatselt rüütliks löödav – Clough! Aga selle asemel on tal tulnud tegeleda kahe murdvarguse, ühe maksmata ära sõitnud tankija ning trepiliftist surnuna leitud vanataadiga. Mitte just „Miami Vice“ või mis?

Ta telefon heliseb, kriisates „The Simpsonsi“ ärritavat tunnusmeloodiat. „Trace! Tšau, musi.“