Читать книгу Mõrv päikese all онлайн

10 страница из 29

„Oodake! Kuulge!”

„Jah, härra?”

„Kui kaua läheb, kuni mina viimaks telki saan?”

Eakas meremees heitis kiretu pilgu üle ootajate rivi.

„Võib-olla tund, võib-olla poolteist … ei oska öelda.”

Sel hetkel silmas James, kuidas Grace ja Sopworthi tüdrukud silkasid mööda liiva alla mere poole.

„Pagan!” kirus ta endamisi. „Oh, pagan võtku!”

Ta haaras veel kord vanast meremehest kinni.

„Kas ma ei saaks kusagil mujal riideid vahetada? Kuidas nende majakestega oleks? Need näivad kõik tühjad olevat.”

„Need supelmajad on eravalduses,” lausus vana meremees tähtsalt.

Olles talle sel kombel asjatundmatust ette heitnud, läks meremees edasi. Tundega, et teda on petetud, lõi kibestunud James ootavatest salkadest lahku ja seadis maruvihaselt sammud alla ranna poole. Igal asjal on piir! Ja siin on absoluutne, täielik piir. Möödudes korrastatud supelmajadest, vaatas ta neid tigedalt. Sel hetkel sai temast kui sõltumatust liberaalist tulipunane sotsialist. Miks peaksid rikastel olema supelmajad ja nad saavad minna merre, millal iganes tahavad, ilma et peaksid järjekorras ootama? „See meie süsteem on tervenisti kõik vale,” tegi James ebamäärase otsuse.