Читать книгу Mõrv päikese all онлайн

5 страница из 29

„Kui minul oleks selline smaragd,” mõtles James jällegi horisonti põrnitsedes, „siis ma alles Grace’ile näitaksin.”

Mõtteavaldus oli väga ebamäärane, aga selle väljakuulutamine tõstis Jamesi enesetunnet. Selja taga hõikusid naervad hääled, ja kui ta ümber pööras, sattus ta vastamisi Grace’iga. Temaga koos olid Clara Sopworth, Alice Sopworth, Dorothy Sopworth ja – oh häda! – Claud Sopworth. Tüdrukud hoidsid üksteisel käe alt kinni ja itsitasid.

„Oh! Sa oled ju täiesti võõraks jäänud,” hüüdis Grace kelmikalt.

„Jah,” nentis James.

Ta tundis, et oleks võinud leida palju ilmekama vastulause. Ei saa luua muljet dünaamilisest isiksusest, kasutades ainult üht sõna: „Jah.” Ta vaatas Claud Sopworthi äärmise põlastusega. Claud Sopworth oli uhkelt riides just nagu mõne muusikalise komöödia kangelane. James igatses kirglikult näha hetke, kui mõni üliinnustunud rannal uitav koer paneks märjad liivased esikäpad Claudi säravvalgetele flanellpükstele. Tal endal olid jalas vastupidavad tumehallid, mis olid näinud ka paremaid päevi.