Читать книгу Kus lendab part онлайн

15 страница из 19

„Suht värske kraam,” kommenteeris ta, hammustades võileiba ja loivates seejärel tagasi kööki, kuna kadunukese suust voolav verenire tõi talle meelde, et külmikus on ka ketšupit.

Tolle mõrvaloo lahendasime me juba sama päeva õhtuks, sest vaevalt jõudis Boss oma võileivaga lõpule, kui uksest hiilis sisse tapetu endine elukaaslane, kes nuuksudes oma teo üles tunnistas. See valmistas mulle paraja pettumuse, sest esimesest ehmatusest üle saanuna lootsin pikka ja põnevat uurimist, mille jooksul oleksin ka mina saanud särada, aga nüüd jäi mul üle vaid tummalt põrnitseda, kuidas Boss pisarates noakangelast jaoskonnas üle kuulab.

2017. aasta 9. veebruaril oli jube vastik ilm. Puhus kõle tuul ja sadas lumelörtsi. Mul on see siiani meeles, sest kui dispetšer Lembi teatas, et ma pean sõitma Lõuna-Eestisse Veriallikale, kus üks naine on kohalikus puhkemajas otsad andnud, mõtlesin esimese hooga, et nii nadi ilmaga ei viitsi küll rooli istuda.

„Las Tartu omad lähevad vaatama,” pakkusin välja, aga Lembi ütles, et sealsed politseinikud jäid just bensiini­vargusega vahele, mistõttu neil on hetkel lahendada suuremaid muresid kui hotellis vedelev laip. Dispetšer oli juba ka Sapiste üles ajanud, aga tuli välja, et Boss oli kuskil Peipsi ääres pidu pidanud ja lubas hakata liikuma kohe, kui ta jalad alla saab.