Читать книгу Kus lendab part онлайн
11 страница из 19
Seepärast sai mulle peagi selgeks, et kui me lähetuses olles õhtul koos sööma läksime, tuli mul hakatuseks ära oodata, kuni Sapiste joogi osas valiku teeb, sest ega minulgi sobi ju tellida õlut, kui mu ülemus on otsustanud viina kasuks. Tegelikult oli meil ühiseid restoranikülastusi suhteliselt harva, sest üks Sapiste kindlaid põhimõtteid oli korraldada uurimist sel moel, et me jõuaksime hiljemalt südaööks tagasi Tallinna. Ma ei saanudki pihta, mis teda nii hirmsasti koju tagasi vedas, aga see oli üsna tavaline, et väljasõidu venides muutus ta silmanähtavalt rahutuks, üritades juhtumit vägisi kotti suruda, et me ei peaks jääma öö peale kohalikku hotelli, vaid saaksime õhtul autosse hüpata ja kodu poole kihutada.
Olgugi et uus ülemus leiutas mulle hüüdnime vastu minu tahtmist, ei tulnud mul pähegi samaga vastata, vaid ma kõnetasin teda alati viisakalt tiitliga „härra vaneminspektor”, kuni ta mulle ühel õhtul hotelli baaris vindisena käratas: „Kuule, Pardike! Mis sa mind ikka härratad! Ütle mulle lihtsalt Boss!”