Читать книгу Kus lendab part онлайн

2 страница из 19

Kui sai selgeks, et Lauri jutul on tõsi taga ning meie baar lähebki kinni, hakkasin vaikselt uurima, kuhu võiks minusugune tüüp end ametisse sokutada. Juhindudes Lauri pillatud vihjest, et keerulistel aegadel on tark minna riigi palgale, otsisin üles paar meie baari riigiametnikust baaskundet, et nende abiga endale sobiv tööots leida. Paraku polnud neist miskit tolku, sest kui nad olid minu poolt välja tehtud õlled ära joonud, teatasid nad tähtsa näoga, et „seda asja peab vaatama”, aga tegelikkuses ei jõudnud nad kunagi vaatamisest kaugemale.

Õnneks astus ühel õhtul baari sisse Pikk Hermann, kes oli oma hüüdnime saanud tänu sellele, et ta oli 2.14 pikk ja noorpõlves põrgatanud palli kuulsas Kalevi kossutiimis, mis mulle kui elupõlisele korvpallifännile jättis võimsa mulje. Ehkki Pikk Hermann polnud vist kunagi ametlikus mängus platsile saanud, hakkas ta pärast kolmandat kannu alati praalima, kuidas ta on koos Salumetsa, Tammiste ja Krikuniga trenni teinud, kusjuures millegipärast jõudis vana oma jutuga alati Anatoli Krikuni ilusa naiseni, kelle nimi oli Tatjana ja kes oli Estonia teatri baleriin. Esialgu ma mõtlesin, et Pikk Hermann ajab niisama plära, aga kui meil olid ükskord baaris peied ja Laur ütles, et „näe, see mees seal on Estonia teatri boss, kes vanasti laulis Vitamiinis”, sättisin ma end ürituse lõpus talle mantlit selga upitama ning mainisin nagu muuseas, et „kuuldavasti on teie teatris tantsinud ka Tatjana Krikun”, mille peale ütles mees naeratades: „Meil on tantsinud isegi Tiiu Randviir!” ja astus uksest välja. Nii et Pikal Hermannil võis ehk tõesti tõsi taga olla, kui ta mulle Kalevist ja Krikunist pajatas.