Читать книгу Kus lendab part онлайн

4 страница из 19

Nõnda saigi minust, Samuel Pardist, vastu igasugust ootust kriminaalpolitsei nooreminspektor, ehkki ma olin tol ajal juba 42-aastane. Eks ma algul pabistasin, et kuidas ma ilma kogemuste ja erihariduseta laipade ja mõrtsukatega hakkama saan, aga juhtivinspektor Palm rahustas mind maha: „Laipu on meie töös haruharva ning pealegi ei saada me teid kohe üksinda lahingutandrile, vaid paneme paari mõne vanema tegijaga, kelle kõrval saab kõik vajaliku ajapikku selgeks.”

Seepeale hingasin kergendatult ja lasin end ametisse määrata.

Vaevalt olin ma oma töölaua taha istunud, kui tuppa astus tugevamat sorti vanamehenäss, kes, võtmata mütsi peast, vaatas mulle otse silma ja küsis: „Kas sina oled Part?”

Krapsasin püsti ja raporteerisin: „Just nii, Samuel Part!”

Vanamehe silmis võis märgata üllatust.

„Samuel? Juut või?”

„Ei ole juut. Puhas eestlane!”

„Aga miks sul juudi nimi on?” uuris vanamees.

Ma ei tahtnud hakata talle üksipulgi seletama, kuidas ma oma nime sain, sest tegelikult oli see üsna ajulage stoori.