Читать книгу Mängus võidab vaid üks. Audrey Harte’i sarja teine raamat онлайн

14 страница из 19

Audrey kergitas kulmu, valades samal ajal veini laual seisvasse klaasi. „Ma olen seda lauset varemgi kuulnud.”

„Mamma ütles seda ikka papale, kui too teda süüdistas, et mamma tahab temast lahti saada.”

Gracie ja Mathius Trippi armastus oli selline, millest tehakse filme. Selline, mis tungib kontideni välja ja mida ei kõiguta isegi surm. Mõnes teises elus oleksid nad hukkunud tulevahetuses politseiga, langenud koos kuulirahes. Selle asemel lahkusid nad mõlemad vaikselt oma voodis ja nende surmasid lahutas liig mitu aastat. „Hea, et ma siis saapad jalga panin.”

Nad vestlesid veel natuke ja lõpetasid siis kõne. Jake ei olnud Audreyle armastust avaldanud ja Audrey talle samuti mitte. Audrey oleks nagu natuke tahtnud seda teha – ja kuulda –, aga sisimas teadis ta seda niigi. Nad olid Jake’iga teineteist armastanud lapsepõlvest saati, ammu enne seda, kui kumbki neist romantilisest armastusest midagigi teadis.

Pannud telefoni laadima, tegi Audrey pildi nii lilledest kui ka kaardist, saatis need prokurör Will Grantile ja läks siis veiniklaasiga vanni. Ta ligunes seal peaaegu tunni, ja kui välja ronis, oli ta nahk üleni krimpsus. End ära kuivatanud, tõmbas ta selga T-särgi ja jalga pidžaamapüksid, kreemitas end öökreemiga sisse ja ronis siis tahvelarvuti ja veel ühe klaasi veiniga voodisse. Ta luges paar tundi, enne kui otsustas magama jääda.