Читать книгу Mängus võidab vaid üks. Audrey Harte’i sarja teine raamat онлайн

12 страница из 19

Ta pani vannivee jooksma ja sellal, kui vann veega täitus, helistas Jake’ile.

„Oled Rocklandis?” küsis Jake, kui oli vastu võtnud. Tema kergelt kähe hääl lõdvestas Audrey lihaseid paremini kui ükski vann. Ta oli nagu Audrey maandusjuhe. Oli seda alati olnud, isegi siis, kui Jake oli teda närvi ajanud.

„Jah. Jõudsin natuke aega tagasi. Kuule, kas sina saatsid mulle lilli?”

Järgnes hetkeline vaikus. „Ei. Kas oleksin pidanud?”

„Ei. Aga omanik andis mulle kimbu, mis oli minu nimele siia enne toodud.”

„Mis kaardil kirjas on?”

Nüüd oli Audrey see, kes kõhkles.

„Aud?”

„Seal oli kirjutatud: „Juba ootan, et saaksin sinuga mängida.””

„Selline lause ei pääseks minu suust eales välja.” Jake oli justkui solvunud, et Audrey oli üldse küsinud.

„Ma ise arvasin ka, aga mõtlesin küsida, enne kui paranoiliseks muutun.”

„Arvad, et keegi Monroe juhtumiga seotud inimene üritab sind hirmutada?”

„Ma ei tea. Vähemalt tean ma, et Monroe neid ei saatnud. Vaevalt et kellelgi lubatakse vanglast lilli saata.”

„Ta võis kellelegi selle eest maksta. Klassikaline mõnitus.”