Читать книгу Mängus võidab vaid üks. Audrey Harte’i sarja teine raamat онлайн

9 страница из 19

Proua Fletcher naeratas. „Ei mingit tüli! Tore, kui majas külalisi viibib. Kas ma sain õigesti aru, et te osalete Ian Monroe kohtuasjas?”

Audrey tardus, kui kotte voodi juurde asetas. See oligi too väikelinliku külalislahkuse pahupool. „Jah.” Ta vaatas naise kahvatusinistesse silmadesse. „Osalen küll.”

Rõõm proua Fletcheri ümarast näost haihtus. „Kohutav lugu. Kas te peate temaga isiklikult kohtuma? Kas te sellepärast tulitegi?”

Kas selles oleks midagi halba, kui ta tõtt räägiks? Audrey ei osanud öelda, aga samas ei suutnud ta ka ette kujutada, kuidas võiks see kena naine talle probleeme valmistada, kui ta niikuinii juba järgmisel päeval lahkub. „Jah. Ma vestlen temaga homme.”

Proua Fletcheri hallinevad lokid hüplesid, kui ta pead vangutas ja keelt laksutas. „Ma toon teile ka tükikese kooki. Kas teile jäätis meeldib?”

Mis kuradi küsimus see on? Audrey peas kumises isa hääl. „Meeldib. Aitäh.”

Vanema naise naeratus ilmus taas välja vahetult enne seda, kui ta ukse sulges ja Audrey omapead jättis. Audrey tõstis reisikotist välja hügieenitarbed ja viis need vannituppa. Siis võttis ta riidekotist järgmiseks päevaks mõeldud kostüümi ja pani rippuma. Kostüüm oli lihtne ja ilusa lõikega ning oli maksnud rohkem kui mõne nädalateenistus. Siiski oli see väärt investeering. Koos lumivalge särgiga nägi ta selles välja professionaalne, korrektne ja pisut heidutav, jätmata seejuures pingutatud muljet. Ta kutsus seda palgamõrvar Blanki kostüümiks, sest tundis end selles nagu John Cusacki tegelaskuju samanimelises filmis. Loodetavasti ei pea ta kedagi mõrvama.