Читать книгу Jookse või sure онлайн

9 страница из 31

„Sul on mõjuv põhjus. Aga järgmisel aastal … Ja siis osaleb mu ristitütar ka. Kus lapsukese isa üldsegi on?“

„Leo pidi midagi stuudiosse viima või sealt tooma, aga ta peaks kohe siia jõudma. Ma arvan, et ta tuleb teiega rongkäiku, vähemalt korraks. Siis peab ta mu koju viima. Mina oma olukorras siin kauem olla ei jaksa.“

„Kehv ajastus. Miks sa pead just praegu lõpurase olema?“

„Miks ma üleüldse oma vanuses rase olen, on vist sõlmküsimus.“

„Jah, me hakkame tõesti vanaks jääma,“ ütleb Eirik, pilk roosades ujumispükstes poisil. „Mõtle, me oleme varsti viisküm…“

„Kehv ajastus tõepoolest,“ katkestab teda Karen. „Nii et mina ei pea sel aastal ka sünnipäeva. Aga nüüd vähemalt ei kavatse ma enne tähtaega enam tööle minna. Võtsin viimased nädalad vabaks.“

„Kas see seal pole mitte sinu ülemus?“ küsib Eirik. „See, kes Marike juures seisab ja kõhtu sees hoiab.“

„Smeed? Ei, miks peaks tema …“

Karen kallutab end ette ja vahib sinnapoole, kuhu Eirik näitas. Pika laua otsa juures Marike Estrupi kõrval seisab tõepoolest meesterahvas, õlu ühes käes. Kõhtu ta nüüd vaevalt sees hoidma peab, mõtleb Karen ja silmitseb sihvakat pikka meest; Smeedist võib igasugu asju arvata, aga ta on heas vormis. Üllatav on hoopis see, et ta naeratab. Või pigem, parandab Karen ennast mõttes, üllatav on see, et ta ütleb midagi, mis ajab Mariket naerma, nii et veini loksub üle klaasiserva just enne seda, kui ta lonksu võtma hakkab.