Читать книгу Jookse või sure онлайн

12 страница из 31

Kui mul veab, ei pea ma selle tüübiga enne kokku puutuma kui ehk poole aasta pärast, mõtleb Karen. Kui ta nädala eest teatas, et kavatseb alates esmaspäevast kuni sünnituseni end vabaks võtta, oli täiendava ja korralise puhkuse võtmisest piisanud. Ei mingeid komplikatsioone ega haiguslehte, lihtsalt väsinud.

Ja varsti viiskümmend.

Smeed polnud vastu vaielnud; üle pika aja on jaoskonnas täismehitatus ja raskemaid uurimisi käimas pole. Tõde on ka see, et mitte keegi, isegi mitte politseiülem Viggo Haugen, ei keelaks Karen Eiken Hornbyle väljateenitud puhkust pärast viimase aasta sündmusi. Küll aga näeks Haugen kindlasti hea meelega, et Karen üleüldse töölt lahkuks.

Roosades metallikpükstes poiss ei tantsi enam. Ta seisab hoopis ühe teise mehe selja taga, on põiminud oma käed ja suleboa tema ümber ning toetab nüüd õrnalt lõuga teise kuklale. Soodsa tuulehoo tiivul kuuleb Karen, kuidas nad ütlevad, et peavad nüüd minema hakkama, et õigel ajal väljakule jõuda.

Ilmselt on Eirik ja Kore samale järeldusele jõudnud ja annavad teineteisele märku, et aeg on põhjani juua ja lahkuda. Eirik kallistab Karenit, Kore lehvitab ja hakkab juba väljapääsu poole liikuma. Toolide kolin ja kraapimine vastu kruusa, kui inimesed ümberkaudsete laudade äärest samuti püsti tõusma hakkavad.