Читать книгу Jookse või sure онлайн

11 страница из 31

Ei, kõhtu ta sees hoidma ei pea, aga eks ta natuke pikemaks sirutab end küll, taipab Karen ootamatut stseeni jälgides. Ja tõepoolest tundub mees huviga kuulavat midagi, mida Marike parajasti ütleb. Noogutab ja naerab. Ei suru haigutust maha ega valmista ette vastuargumenti nagu siis, kui Karen tööasjus temaga vestelda üritab.

Enamasti, mitte alati. Asi on pisut paranenud, mida rohkem on kahvatunud mälestus täpselt aasta eest koos veedetud piinlikust ööst. Paranenud sellest saadik, kui ta on saanud haavu lakkuda pärast seda, kui Karen teatas, et tegu oli eksisammuga, mis ei kordu iialgi. Paranenud sellest saadik, kui ta oli lõpuks sunnitud aktsepteerima fakti, et tema tütar Sigrid oli otsustanud hakata Langevikis Kareni ja Leo üürnikuks, selle asemel et elada isa juures moodsas Thingwallas.

Pisut paranenud.

Karen vaatab oma ülemust ja too heidab talle kiire pilgu. Järgmisel hetkel tühjendab ta oma õlleklaasi, paneb selle lauale ning kummardub ja ütleb midagi, mille peale Marike naeratab üle kogu näo. Siis noogutab mees põgusalt oma alluva, kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby poole ja lahkub seltskonnast.