Читать книгу Jookse või sure онлайн

7 страница из 31

„Jah, tõesti on õudne kära. Ma isegi talun seda hädavaevu.“

„Kas te ei peaks hakkama varsti väljaku poole minema?“ küsib Karen käekellale pilku heites.

„Peame jah. Paraad algab kolmveerand tunni pärast. Kui ma suudan selle seal kaasa rebida.“

Ta teeb peaga liigutuse laua teise otsa poole, kus Kore on parajasti elavas vestluses Brynniga. Küllap nad räägivad tööst. Küllap tehakse mõnele järjekordsele artistile pai, küllap tõmmatakse kellelegi vesi peale ja ähvardatakse salvestamine katkestada, küllap lähevad kõik lõpuks karvupidi kokku.

Ja küllap kõik jälle laheneb. Ka seekord.

„Ja miks me ei näe sind mõnes sellises ulakas kostüümis?“ küsib Karen, noogutades ühe poisi poole, kes samal ajal pisut eemal laudade vahele tantsiskleb.

Ta on heas vormis ja päevitunud, õline ja läikiv. Riietus koosneb roosadest metalse läikega lühikestest ujumispükstest, lillast parukast, hiiglaslikust suleboast kõikides vikerkaarevärvides. Ja plätudest.

Rõivavalik tundub samas tõeliselt konservatiivne, võrreldes mõnega neist, kes nüüd ühtse vooluna Strandgatel liiguvad ja mööda põiktänavaid keskväljaku poole suunduvad. Kõik, mis on valmistatud lureksist ja litritest, sulgedest ja lateksist või mustast nahast, näib olevat päeva auks kappidest välja otsitud.