Читать книгу Jookse või sure онлайн

8 страница из 31

Eirik From on aga tavapäraselt laitmatult helehallides ülikonnapükstes ja valges triiksärgis, mis on Londonist ostetud. Päeva auks jättis ta lipsu siiski koju ning pintsakut asendab helelilla kašmiirkampsun, mis on näiliselt hooletult õlgadele heidetud.

„Kaugemale ma ei lähe,“ ütleb ta üht kašmiirvarrukat näpistades. „Kas sinu meelest sellest juba ei piisa?“ küsib ta oma poiss-sõbra poole noogutades.

Üheskoos silmitsevad nad Kore pikki musti juukseid, mis on seljale patsi põimitud, punast pearätti, suitsuseid silmalauge, hõbedasi kõrvarõngaid ja paljaid käsivarsi, mida katavad tätoveeringud.

„Tema näeb ju välja nagu alati,“ ütleb Karen. „Minu meelest pole teist kumbki eriti vaeva näinud. Mis tunne on üldse?“ uurib ta.

„Njah, kui sa oleksid seda kahekümne aasta eest küsinud, poleks ma iial uskunud, et see päev koidab. Nüüd leian ma ainult, et on väga piinlik, et see nii kaua aega võttis. Aga hea tunne on. Lausa väga hea.“

„Tead ju küll, et ma oleksin hea meelega kaasa kõmpinud, aga ma lihtsalt ei saa,“ ütleb Karen suure kõhu poole viibates.