Читать книгу Jookse või sure онлайн
13 страница из 31
Samal hetkel sunnib terav paugatus Kareni vaistlikult tarduma.
See ei kõlanud nagu õhku …
Mõtte katkestab karjatus kusagil sadamaväljaku teises otsas. Ja ebareaalselt pikkade sekundite jooksul, mis jõuavad enne sama heli kordumist kuluda, lahvatab adrenaliin organismi, veri voolab pähe ja Karen teeb kohmaka katse end püsti ajada.
Ta ei jõua. Tal õnnestub ainult teistele hoiatus hõigata, enne kui kostab järgmine pauk.
„Maha, kurat, keegi tulistab meid!“
2
„Targem oleks, kui sina temaga räägid. Mulle ei ütle ta midagi.“
Leo Friis teeb žesti, mis väljendab ühekorraga muret ja tüdimust. Eleanor Eiken ohkab ja vaatab kolimiskaste. Leol on õigus. Teisest küljest – vaevalt Karen oma emagi kuulab. Ega see pole esimene kord, kui ta on üritanud. Vihjanud justkui möödaminnes, osutanud võimalusele: võib-olla oleks hea, kui Karen need vähemalt läbi vaataks. Võtaks julguse kokku ja … jah, ja mis edasi?
Kui ta on kümme aastat keeldunud neid kaste avamast, siis vaevalt ta nüüdki meelt muudab.
„Lahti tuleb neist igatahes saada,“ ütleb Harry ning paneb kolmanda ja viimase kasti ülejäänud kahe otsa. „Viime alla keldrisse või prügimäele, aga siin nad enam igatahes seista ei saa. Need on ju jalus, kuidas ta ometi aru ei saa?“