Читать книгу Vere sund онлайн

121 страница из 142

„Ma tahtsin Dennise kaasa võtta, aga ma läksin ära keset ööd ja ei tohtinud lärmi teha. Mul polnud kuhugi minna, mul polnud töökohta, polnud raha. Ainult poiss, kes ütles, et hoolitseb minu eest. Niisiis ma läksingi.”

Agnesele oli määratud näha oma esimest last veel ainult kaks korda. Kui ta sai teada, et William Awdry on kallaletungi eest üheksaks kuuks vangi pandud, läks ta tagasi ema poole, lootes, et saab Dennise salaja ära viia.

„Mul oli plaanis Bertile (esimene abikaasa) öelda, et ta mu õepoeg, sest Bert ei teadnud kogu sellest jamast midagi. Kuid Dennis vist ei mäletanud mind. Ta ei lasknud minu emast lahti, ei rääkinud minuga, ja ema ütles, et nüüd on juba hilja ja ma poleks pidanud ära minema, kui last nii hirmsasti endale tahan. Niisiis läksin ma ära ilma temata.”

Viimaseks korraks, kui Agnes nägi poega oma silmaga, oli, kui ta sõitis tema algkooli juurde ja hõikas teda aia tagant, et temaga rääkida. Kuigi Creed oli vaevalt viieaastane, väitis ta meie teisel intervjuul, et mäletab seda viimast kohtumist.