Читать книгу Vere sund онлайн

123 страница из 142

„Räägitakse, et ta on väga tark. On siis või?”

Ma ütlesin, et kahtlemata on Dennis väga tark. See on ainus punkt, mille juures kõik psühhiaatrid olid ühel meelel. Vangivalvurid ütlesid, et ta loeb väga palju, eriti psühholoogiateemalisi raamatuid.

„Ma ei tea, kust ta selle tarkuse sai. Minult mitte…

Ma lugesin sellest kõigest lehtedest. Ma nägin teda uudistes, kuulsin kõigest, mida ta oli teinud. Kohutav, lihtsalt kohutav. Mis paneb ühe inimese selliseid asju tegema?

Kui kohus oli lõppenud, meenutasin ma, kuidas ta seal oli, puha paljas ja verine linoleumpõrandal, kus ma ta sünnitasin, ja kuidas mu kasuisa seisis meie kohal ja ähvardas ta uputada, ja nüüd, ausõna,” ütles Agnes Waite, „ma soovin, et oleksin lasknud tal seda teha.”

Strike kustutas sigareti ja sirutas käe õllepurgi poole tuhatoosi kõrval. Akendele padises kerge vihm, Strike lappas raamatut natuke edasi ja peatus teise peatüki keskel.

… vanaema, Ena, ei tahtnud või ei suutnud kõige nooremat majaelanikku oma abikaasa aina sadistlikumaks muutuvate karistuste eest kaitsta.