Читать книгу Vere sund онлайн

126 страница из 142

Pärast süüdimõistmist istus Creed viis aastat Pentonville’i vanglas. See oli viimane kord, kui ta hetke tujule järele andis.

Strike tegi pausi, et süüdata uus sigaret, siis aga lappas mööda kümme peatükki, kuni talle hakkas silma tuttav nimi.

… doktor Margot Bamborough, Clerkenwelli üldarst, 11. oktoobril 1974.

Uurija Bill Talbot, kes juurdlust juhtis, märkas otsekohe kahtlasi sarnasusi noore arsti ning Vera Kenny ja Gail Wrightmani kadumise vahel.

Nii Kenny kui Wrightman rööviti vihmastel õhtutel, kui vihmavarjud ja vesised tuuleklaasid endast võimalikele pealtnägijatele takistusi kujutasid. Margot Bamborough’ kadumise õhtul oli tugev paduvihm.

Nii Kenny kui Wrightmani läheduses nähti natuke enne nende kadumist väikest kaubikut, mille numbrimärgid arvati olevat võltsitud. Endast andis teada kolm eri tunnistajat, kes ütlesid, et samasugust kaubikut oli sel õhtul nähtud minema kihutamas ka Margot Bamborough’ töökoha lähedalt.

Veel kõnekam oli tunnistaja jutustus autojuhist, kes nägi tänaval kaht naist, kellest üks paistis olevat ebakindel või nõrk ja keda teine toetas. Talbot seostas selle otsekohe purjus Vera Kennyga, keda nähti ronimas kaubikusse koos kellegi teisega, kes tundus olevat naisterahvas, ja Peggy Hisketti tunnistusega, kes teatas üksikus bussipeatuses kohatud mehest, kes oli riietatud naiseks, püüdis teda veenda, et ta temaga koos pudelist õlut jooks, ja muutus agressiivseks, kuid õnneks sai Hiskett äratada mööda sõitva auto juhi tähelepanu.