Читать книгу Vere sund онлайн

117 страница из 142

„Sa tead sellest asjast ikka omajagu, George.”

„Nojah, isa oli üks esimesi, kes Creedi keldrisse läks, kui nad olid ta kinni võtnud. Ta ei tahtnud sellest kunagi rääkida, mida ta seal nägi, kuigi ta oli näinud jõugusõdade tallermaid ja mida iganes… Creed ei võtnud Bamborough’ tapmist omaks, aga see ei tähenda, et ta teda ei tapnud. See värdjas laseb inimestel pead murda, kuni on surnud. Kuradi õel närukael. Ta on oma teadaolevate ohvrite perekondadega aastaid mänginud. Talle meeldib anda mõista, et tema arvel on rohkem naisi, kuid üksikasju ta ei ütle. Mingi ajakirjanik küsitles teda kaheksakümnendate alguses, aga see oli ka viimane kord, kuid kellelgi temaga rääkida lasti. Justiitsministeerium tegi asjale lõpu. Creed kasutab avalikkuse tähelepanu kadunud naiste lähedaste piinamiseks. See on ainus võim, mis on talle veel jäänud.”

Layborn tühjendas oma õlleklaasi ja vaatas käekella.

„Ma teen, mis võimalik, et sa toimiku kätte saaksid. Minu vanamees oleks tahtnud, et ma aitan. See jäigi teda häirima, kuidas selle juurdlusega läks.”