Читать книгу Vere sund онлайн

83 страница из 142

Kuid nii pika aja järel võib arvata, et me ei leia midagi enamat, kui politsei leidis, ja meid ootavad ees tõsised takistused.

Esiteks käegakatsutavate asitõendite puudumine. Nagu ma aru saan, ei leitud teie emast sõna otseses mõttes mingit jälge, on see tõsi? Ei mingeid rõivaesemeid, bussikaarti – mitte midagi.”

„Tõsi,” pomises Anna.

„Teiseks, nagu te äsja märkisite, on paljud inimesed, kes olid temaga seotud või kes tol õhtul midagi nägid, tõenäoliselt surnud.”

„Tean,” ütles Anna ning üks pisar libises sätendades mööda tema nina alla ja pudenes akrüülklaasist lauale. Kim sirutas käe ja võttis Annal õlgade ümbert kinni. „Võib-olla on asi selles, et ma saan nelikümmend,” sõnas Anna ja nuuksatas, „aga ma ei kannata mõtet, et ma lähen hauda ega saagi teada, mis juhtus.”

„Ma mõistan,” ütles Strike, „aga ma ei taha lubada midagi, mida ma tõenäoliselt saavutada ei suuda.”

„Kas nende aastate jooksul,” küsis Robin, „on välja tulnud mingeid uusi juhtlõngu või olnud mingeid arenguid?”

Vastas Kim. Tundus, et Anna varjamatu ahastus oli teda veidi raputanud, ja ta ei võtnud kätt Anna õlgade ümbert.