Читать книгу Vere sund онлайн
87 страница из 142
7
Nad kaua nõnda rändasid ju sõbralikul moel,
nii kõnnumaadel kui ka sellistel, mis hästi haritud…
Edmund Spenser, „Haldjakuninganna”
Kui nad Falmouthist minema sõitsid, Strike’i tuju tõusis ja Robin pani selle peamiselt huvi arvele uue võimaliku juhtumi vastu. Ta polnud veel kunagi näinud, et mõni intrigeeriv probleem poleks Strike’i tähelepanu köitnud, ükskõik mis ka tema eraelus parajasti toimus.
Osalt oli tal õigus – Anna lugu oli tõesti Strike’is huvi äratanud, kuid peamiselt rõõmustas teda väljavaade, et ta saab lasta oma proteesil mõne tunni puhata, ja teadmine, et iga minutiga kasvab teda õest lahutav vahemaa. Ta tegi autoakna lahti, et lasta tuttaval ergutaval mereõhul vanasse autosse hoovata, ja küsis, puhudes suitsu Robinist eemale:
„Kas sa Morrist oled minu äraolekul palju näinud?”
„Eile nägin,” vastas Robin. „Maksin talle eelmise kuu kulurahad ära.”
„Aa, väga hea, aitäh,” ütles Strike, „ma pidingi sulle meelde tuletama, et see tuleb ära teha. Mis sa temast arvad? Barclay ütleb, et ta oskab oma tööd hästi, ainult räägib autos liiga palju.”