Читать книгу Vere sund онлайн

82 страница из 142

Korraks võttis maad vaikus.

„Päris hirmus,” tähendas Robin.

„On,” nõustus Kim ja asetas jälle käe Anna põlvele, „ja ma mõistan täielikult Anna soovi saada lahendus, muidugi ma mõistan. Aga kas on realistlik,” lisas ta, vaadates otsa algul Robinile ja siis Strike’ile „ – ja ma ei taha sellega teid kuidagi solvata – uskuda, et teie saate pärast nii pikka aega hakkama sellega, millega politsei ei saanud?”

„Realistlik?” kordas Strike. „Ei.”

Robin märkas, et Anna lõi pilgu maha ja tema suurtesse silmadesse tulvasid pisarad. Tal oli naisest tohutult kahju, kuid samal ajal austas ta Strike’i ausust, ja paistis, et see avaldas muljet ka skeptilisele Kimile.

„Tõde on selline,” jätkas Strike ja vaatas taktitundeliselt oma märkmetesse, kuni Anna oli lõpetanud silmade kuivatamise käeseljaga. „Ilmselt on küllalt suur võimalus, et me saame selle juhtumi toimiku kätte, sest meil on Londoni politseis üsna head tutvused. Me võime kogu tõendusmaterjali uuesti läbi sõeluda, käia tunnistajate juures, niipalju kui see võimalik on, põhimõtteliselt vaadata teist korda iga kivi alla.