Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн

3 страница из 23

Ta oli minu isapoolne vanaisa, aga ma hüüdsin teda lihtsalt Vanaks. Ta oli terve elu elanud talus, kasvanud seal üles koos nelja õe-vennaga. Vanake, nii kutsusin ma oma isapoolset vanaema, kasvas üles naabertalus. Koos olid nad ajapikku talupidamise vanaisa vanematelt üle võtnud, kuigi vanemad elasid talus edasi.

Kui isa üles kasvas, oli talu peaaegu isemajandav, tegeldi loomakasvatuse ja metsandusega, aga kui mina väike olin, pidasime peamiselt piimakarja. Isa oli just talupidamise üle võtnud ning Vana ja Vanake olid ehitanud endile 50 meetrit taluõuest allapoole eraldi majakese.

Talu paiknes mäe otsas ja sealt lookles kruusatee alla kuni Beitstadi fjordini. Talumaja oli vana. Seinad pidasid nii halvasti sooja, et talviti veetsime aega peamiselt maja keskel, kus asus kaminahi.

Teisel pool taluõue seisis laut, mille peal oli lakk. Olime enamasti ümbritsetud metsaga, erandiks suur künklik ja lokkav maalapp, kus karjatati lehmi.

Läheduses ei elanud eriti palju lapsi ning emal ja isal oli talus tegemist rohkem kui küll. Nii mängisin mina omaette.