Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн
8 страница из 23
Ma ei rääkinud sellest kunagi kellelegi. Kui nad ühel päeval teada said, et ma tegelen suusatamisega ja võistlen, ütlesid paar poissi võimla garderoobis, et need, kes suusatavad, on jobud ja et ainult vanad inimesed tegelevad sellega. Kõigile oli selge, et nad räägivad minust. Ma olin häbelik, varjasin end oma tuka taha ja ei öelnud midagi. Mul ei olnud lähedasi sõpru, mitte kedagi, kellega rääkida, nii elasin pigem kaksikelu. Kodus olid päevad läbi võistlused, koolis tegin, nagu ei hooliks ma sellest üldse.
Aga see unistus oli kogu aeg olemas. Ja see kasvas üha suuremaks ja suuremaks. Ma tahtsin võita.
Miski muu ei tähendanud midagi.
2
OLI ÜKS POISS Steinkjeri lähedalt Eggest, kes kõiki võitis. Ja kõik rääkisid temast. Tema nimi oli Øystein Bogfjellmo. Ma ei olnud teda kunagi näinud, aga ma olin kuulnud temast lugusid. Øystein oli sama vana kui mina, aga ta oli nii hea, et võitis ka neid, kes olid meist mitu aastat vanemad. Keegi ütles, et ta oli võitnud ka üht 18-aastast Rootsi meistrit.