Читать книгу Minu lugu. Petter Northug онлайн

4 страница из 23

Ma armastasin võistelda ja mul oli kombeks pidada taluõuel olümpiamänge, nii et ümber maja olid erinevate alade võistluspaigad ja rajad. Enamasti toimusid kergejõustikuvõistlused ja mina osalesin kõikidel jooksualadel: 100, 400, 800 ja 10 000 meetri jooksus.

Stardipauk anti maja eest, peaukse juurest, ja ma jooksin nii kiiresti kui suutsin ümber maja. Maja küljed olid nii lühikesed, et ma ei jõudnud kunagi tippkiiruseni, enne pidin juba ümber järgmise nurga keerama, endal kommentaatori hääl kogu aeg kõrvus kajamas. Maja tagaküljel olid kibuvitsapõõsad, aga neist mööda joostes muutusid need publikuks, kelle hõiked mind kannustasid. Kui jooksin maja teisel küljel üles laugest nõlvast, kuulsin staadionilt tuhandeid hüüdeid. Viimast kurvi võttes, kui publik mind juba nägi, oleks vallandunud justkui tõeline värvide, kisa ja lippude virvarr. Endiselt olin ma teisel kohal, aga viimastel meetritel enne finišit suutsin ületada lõpujoone siiski napilt esimesena, misjärel viskusin ukse ette pikali, täiesti tühjana, publik ekstaasis mu ümber hõiskamas.