Читать книгу Mängus võidab vaid üks. Audrey Harte’i sarja teine raamat онлайн

8 страница из 19

„Just nii. Tulge sisse. Ma kardan, et öö tõotab tulla jahe.”

Audrey astus sisse. Sisekujundus meenutas Inglise maamaja: plüüsirohke ja rikkalik, kuid õdus. Ja kas seal ei lõhnanud mitte veiseprae järele? Ja õunakoogi? Audrey kõht korises.

Proua Fletcher näitas talle söögituba ja üldkasutatavaid ruume ning juhatas ta siis ülakorrusele tema tuppa. Ploomikarva, kreemika ja tumerohelise sisustusega tuba mõjus sama õdusalt ja lopsakalt nagu ülejäänud maja. Tal oli ka eraldi vannituba, kus oli suuri sõrgu meenutavate jalgadega vann. Märksa parem kui mõni odav hotell.

„Väga armas,” ütles ta proua Fletcherile. „Kas tohiksin teilt äkki paluda natuke jääd ja juhiseid, kust ma võiksin leida lähima hea restorani?”

„Ma toon teile jäänõu. Ja pärast pikka sõitu pole teil tarvis uuesti välja minna. Kui teile veisepraad sobib, siis toon teile kandikul meie enda õhtusööki. Ma teen alati liiga palju süüa.”

Siinse kandi enesestmõistetav lahkus üllatas Audreyt alati, ehkki ta oli selle keskel üles kasvanud. Lapsena oli see talle aga alati tundunud pealetükkivusena, millega kaasnes paraku ka väikelinlik uudishimutsemine ja klatš. „See on teist väga lahke. Kui see teile tüli ei tee, siis võtan pakkumise vastu.”