Читать книгу Jookse või sure онлайн

21 страница из 31

Armas jumal, tee nii, et ta ei oleks veel siia jõudnud.

Ta tõmbab pea taas alla ja kuulatab. Nüüd on viimasest lasust möödas juba üle kahe minuti, võib-olla kolm.

Küllap on paljud helistanud, varsti hakkavad sireenid kostma, kuid seni on kuulda ainult diskotümpsu linnaväljakult. Samal hetkel tekib hauavaikus. Geifestivali korraldajad reageerisid ilmselt kiiremini kui politseipatrullid.

Siis kuuleb ta seda taas, liigagi lähedalt. Õrn vigin, millele järgneb kraapiv heli. Algul näeb ta ühe ümberkukkunud lauaplaadi alt välgatamas midagi, mis meenutab pruuni nartsu. Järgmisel hetkel taipab ta, et see on lilla. Ja kašmiirist.

Iiveldushoog, samal ajal kui ta mehe nime hüüab. Vastust ei tule. Halin on vaikinud ja nüüd on kosta ainult selle neetud mobiili heli veidi kaugemal. Liiga kaugel.

Mees tema taga vahib ikka veel kohkunud pilguga, kui Karen end ümber pöörab.

„Kas sul mobiili on?“

Ähmis näoga vaatab mees talle vastu, ei ütle midagi. Alles siis, kui Karen küsimust kordab, vabaneb ta tardumusest ja kobab pintsaku rinnataskut. Ta vaatab ekraani ja hakkab ise väriseva käega numbreid vajutama.