Читать книгу Vere sund онлайн
137 страница из 142
Seadnud end juba pisut parema tujuga metroovaguni nurgas sisse, võttis Robin kotist „Paradise Parki deemoni” ja tegi selle lahti lehekülje kohalt, kuhu oli viimati jõudnud.
Kokkusattumus esimesel real tekitas tema sisemuses iseäraliku judina.
5. peatükk
Kuigi Dennis Creed ise ei osanud seda aimatagi, lasti ta vanglast välja tema tõelisel 29-ndal sünnipäeval, 19. novembril 1966. Tema vanaema Ena oli surnud, kui Creed vanglas oli, ja ei tulnud kõne allagi, et ta läheks elama oma kasuvanaisa juurde. Tal ei olnud lähedasi sõpru, kellelt abi otsida, ja kõik, kes võisid enne tema teist süüdimõistmist vägistamises olla tema suhtes hästi meelestatud, ei kiirustanud nüüd temaga kohtuma ega teda aitama. Creed veetis oma esimese öö vaba inimesena ühes hostelis King’s Crossi lähistel.
Pärast nädalast magamist hostelites või pargipinkidel õnnestus Creedil leida endale üürituba. Järgmised neli aastat liikus Creed viletsate üüritubade ja lühiajaliste, sularahas kätte makstava palgaga töökohtade vahel, mille sekka oli lükitud tänaval elamise perioode. Hiljem tunnistas ta mulle, et külastas sel ajal kõvasti prostituute, kuid 1968. aastal tappis ta oma esimese ohvri.