Читать книгу Vere sund онлайн

99 страница из 142

„Ja see on?” küsis Strike, püüdes varem viisakuses kaotatu nüüd tasa teha.

Robin, kes teadis väga hästi, et just viisakuse pärast Strike seda küsiski, seletas:

„Põhimõtteliselt kalduvad inimesed lahterdama ennast ja teisi gruppidesse, see aga toob kaasa sarnasuste ülehindamise grupi siseselt, ja sarnasuste alahindamise grupi liikmete ja sellest väljaspool olijate vahel.”

„Nii et sa tahad öelda, et kõik kornid on karused maa soolad ja kõik inglased on ennast täis persevestid?”

Strike keeras ühe Yorkie batooni paberist lahti ja pistis Robinile pihku.

„Ei tundu tõenäoline, aga ma uurin Polworthilt, mida ta sellest arvab, kui me järgmine kord kohtume.”

Maasikatest, mis olid olnud Robini ost, ei teinud Strike väljagi, vaid avas purgi kokakoolat ja jõi seda, suitsetas ja vaatas, kuidas taevas värvub verekarva, kui nad Londonile lähemale jõudma hakkasid.

„Dennis Creed muide elab veel,” ütles Strike, vaadates, kuidas puud autoakna taga häguseks muutuvad. „Ma lugesin hommikul tema kohta netist.”