Читать книгу Vere sund онлайн

100 страница из 142

„Kus ta on?” küsis Robin.

„Broadmooris,” vastas Strike. „Alguses läks ta Wakefieldi vanglasse, siis Belmarshi, ja 95-ndal viidi Broadmoori haiglasse üle.”

„Milline oli tema psühhiaatriline diagnoos?”

„Vastuoluline. Psühhiaatrid ei jõudnud selles osas ühele meelele, kas tema mõistus oli kohtupidamise ajal terve või mitte. Väga kõrge IQ-ga. Lõpuks otsustas vandekohus, et Creed oli suuteline mõistma, mida valesti teeb, sellepärast läkski ta alguses vanglasse, mitte haiglasse. Kuid pärast seda tekkisid tal ilmselt sümptomid, mis muutsid ravi näidustatuks.

Olles lugenud selle kohta väga vähe,” jätkas Strike, „saan ma aru, miks juurdlust juhtiv uurija arvas, et Margot Bamborough võis Creedi ohvrite sekka kuuluda. Väidetavalt nähti seal kandis selle aja paiku, kui Margot oleks pidanud pubisse minema, väikest kaubikut, mis sõitis ohtlikult kiiresti. Creed kasutas kaubikut,” selgitas Strike vastuseks Robini küsivale pilgule, „mõne teise oma teadaoleva röövimise juures.”

Lambid maantee ääres süttisid juba ja Robin, kes oli oma šokolaadiga lõpetanud, tsiteeris: