Читать книгу Vere sund онлайн

95 страница из 142

„Ei,” ütles Robin, „miks sa küsid?”

„Ega sa vastu pole,” ütles Strike, „kui me söögipeatuse teeksime? Ma pole hommikust söönud.”

Kuigi Robin mäletas, et Strike’i ees oli olnud sarvesaiapuru täis taldrik, kui ta Palacio Lounge’i jõudis, oli ta nõus. Paistis, et Strike loeb tema mõtteid.

„Sarvesai ei lähe arvesse. Seal on peamiselt õhk.”

Robin hakkas naerma.

Kui nad jõudsid Cornwall Service’i Subwaysse, oli õhkkond nende vahel muutunud peaaegu lõbusaks, hoolimata sellest, et nad olid väsinud. Kui Robin, kes pidas meeles oma kindlat otsust süüa tervislikumalt, oli oma salatiga alustanud ja Strike oli võtnud paar rahuldustpakkuvat suutäit oma steigi-juustu-võileivast, saatis Strike Kim Sullivanile tüüpmeili büroo hinnainfoga ja ütles siis:

„Ma läksin täna hommikul Lucyga tülli.”

Robin järeldas, et tüli oli olnud kole, kui Strike selle juba jutuks võttis.

„Kell viis, aias, kui ma vaikselt suitsu tegin.”

„Natuke varavõitu konflikti jaoks,” tähendas Robin, nokkides innutult salatilehti.

„Noh, tuleb välja, et meil on käimas võistlus „Kes armastab Joani rohkem?”. Ma ei teadnud, et ma üldse osalengi.”