Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн
14 страница из 27
„Mis see on?“ küsib Judy.
„Puuvill?“ pakub Clough.
„Haiseb ka,“ lisab Steve. Materjalist tuleb tõesti mingi tugevat väävlisarnast lehka.
„Fantastiline,“ ütleb Clough ja hõõrub käsi kokku, „bossile see juba meeldib.“
„Kus Nelson üldse on?“ küsib Trace.
„Puhkusel,“ vastab Clough, „esmaspäevast tagasi. Ta loeb kindlasti juba päevi.“
Judy naerab. Nelsoni tülgastus puhkuste vastu on jaoskonnas tuntud anekdoot.
2. peatükk
Peainspektor Harry Nelson istub basseini ääres, õlleklaas käes, ja mõlgutab süngeid mõtteid. On õhtu ja puude külge riputatud tulukeste maniakaalne vilkumine peegeldub seisvalt veelt. Nelsoni abikaasa Michelle istub ta kõrval, aga peab kõrvallaua naisega pingsat vestlust juuksesalkude värvimisest ja on mehele selja pööranud. Michelle on juuksur, seega on salgud ta spetsialiteet ja Nelson on juba kogenud, et naise monoloog tuleb vaguralt lõpuni kuulata. Ta enda eriala – mõrvad – oleks vaevalt sobilik teema, millega vestlust alustada.
Kui Nelson oli Michelle’ile rääkinud, et tal on nädal aega puhkust saada, käis naine välja idee minna kuhugi „ainult kahekesi“. Tollel hetkel oli see mõte mehele päris meeldinud. Nende vanim tütar Laura oli septembris ülikooli läinud ja 17-aastane Rebecca tahtnuks vaevalt terve nädala vanematega veeta. „Pealegi,“ ütles Michelle, „ei tahaks ta koolist puududa.“