Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

11 страница из 27

Trace vaatab kella. Ta pole Cloughile tolle saabumisest peale otsa vaadanud; mees ei oska arvata, kas naine on turris tema hilise saabumise tõttu või töötab ta praegu lihtsalt oma ametlikul arheoloogi režiimil. See on mehe jaoks uus asi, käia karjääritüdrukuga, mis siis veel rääkida tüdrukust, kes kannab punkari soengut, keeleneeti ja Doc Martensi saapaid. Nad tutvusid siis, kui Trace lõi kaasa ühe teise juhtumi juures, mis puudutas samuti arheolooge ja maetud luid. Cloughile meenub, kui väga teda Trace’i poole tõmbas, kui ta nägi tüdrukut esimest korda kaevamas, peened käsivarred lihastega vooderdatud. Ta peab neid lihaseid (ja neete) endiselt äärmiselt seksikaks. Omalt poolt loodab ta vaid, et treenitud kõhulihased kompenseerivad tõsiasja, et ta pole lugenud ühtegi raamatut alates sellest ajast, kui jäi inglise keele algtaseme rühmas „Hiirtest ja inimestest“ lugemisega poole peale toppama.

„Kas oled kindel, et need on inimluud?“ küsib Judy.

„Üsna kindel,“ vastab Trace. Ta väriseb kergelt. Päike on loojunud ja tuul kogub tuure.