Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

17 страница из 27

„Mitu last teil on?“ oli Lisa Nelsonilt küsinud ja teda lühinägelikult kissitades piielnud.

„Kolm,“ vastas Nelson napilt, „kolm tütart.“

„Harry!“ Michelle nõjatus ettepoole, kuldketid kokku kõlksumas. „Meil on kaks tütart, Lisa. Järgmisena unustab ta oma nime ära.“

„Vabandust.“ Nelson pöördus tagasi oma krevetisalati juurde. „Kaks tüdrukut, 19 ja 17.“

Vaid korra jäi vestlus kogu selle õhtu jooksul soiku ja katkes.

„Mis tööd sa ise teed, Harry?“ küsis Ken.

„Politseinik olen,“ vastas Nelson ja surkis raevukalt oma praelihatükki.

„Tänu taevale,“ ütles Nelson Michelle’ile, kui nad oma tuppa tagasi jõudsid. „Me ei pea enam iialgi nende kuu pealt kukkunud inimestega rääkima.“

„Mis mõttes?“ küsis Michelle, mässis endale vannilina ümber ja suundus vannituppa.

Nelson kõhkles, enne kui vastas; ta ei tahtnud naist liialt pahandada, kuna panustas puhkusereisi esimese hotelliöö seksile. „Noh, meil pole nendega eriti midagi ühist, ega ju?“

„Mulle nad meeldisid,“ teatas Michelle ja pani dušikabiinis vee jooksma. „Kutsusin nad meiega homme minigolfi mängima.“