Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

10 страница из 27

„Iirlase-Ted või?“ küsib Clough. „Tema vist pubis elabki.“

Judy võtab märkmiku välja ja kontrollib kellaaega, enne kui selle üles kirjutab. Cloughile tundub ta aina ärritavam.

„Kust te täpselt luud leidsite?“ küsib Judy.

„Kalju sees on auk,“ vastab Steve, „selline kuristiku moodi.“ Steve on väga sooniline mees ilmast parkunud naha ja halli hobusesabaga. Tüüpiline arheoloog, arvab Clough.

„Kuidas te need leidsite?“ pärib Judy edasi.

„Uurisin kivivaringut. Liigutasin suuremaid kive ja seal need olidki, varingu all. Muld liikus vist maalihke ajal paigast ära.“

„Kas need on tõusujoonest kõrgemal?“ küsib Judy. Üle lahe murduvad nüüd esimesed lained vastu kaljujalamit.

„Praegu jäävad need loodetavasti kivivaringu varju,“ ütleb Trace vahele.

„Aga see on kevadine tõus,“ mainib Steve, „kõrgevõitu.“

„Kui kivid eest ära koristame ja šurfi kaevame,“ ennustab Trace, „saab meri need kindlasti kätte.“

Nad jälgivad, kuidas vesi nüüd uskumatu kärmusega läheneb, ühendab kaljulombid, uputab meremuuli ja muudab väikese lahe keevaks valgeks basseiniks.