Читать книгу Kaldajärsaku Maja онлайн

22 страница из 27

Ema oli nime valikuga rahule jäänud: „Lühendatud Catherine’ist, nagu su tädi Catherine’il Thornton Heathist.“

„Ei ole see millestki lühendatud,“ oli Ruth nipsanud, aga avastas järjest sagedamini, et kui ta midagi ütles, siis ei kiputud teda kuulama. See tuli Ruthile jahmatusena, kuna ta oli kogu tööelu tegutsenud ülikooli õppejõuna. Kunagi tavatses rahvas tema kuulamise eest maksta. Nüüd, kui ta just otsesõnu titast ei rääkinud, maigutas ta suu tühja nagu neil autos pead nokutavatel koertel.

Cathbadile oli nimi samuti meeltmööda. „Nõidjumalanna Hecate auks. Võimas nimemaagia.“ Ruthi sõber Max, kes oli Rooma ajaloo ekspert, tegi sama tähelepaneku: „Hecatet nimetati mõnikord ammeks, kas tead.“ Ruth teadis seda, aga Kate polnud nimetatud Hecate ega tädi Catherine’i ega püha Siena Katariina auks (nagu arvas üks Ruthi tuttav katoliku preester). Ta oli Kate ainult sellepärast, et Ruthile see nimi meeldis. See oli peenutsemata kena, ranguseta jõuline. Nimi kõlas nii, nagu võiks selle ette kuuluda mõni tiitel, näiteks doktor või parlamendisaadik. Samas oli see tite jaoks piisavalt nunnu.